Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis püha lehm see ühistu on?

    Kuldar LeisFoto: Erik Prozes

    Turu moonutamise asemel peaks eesmärk olema ikka müüa unikaalseid tooteid ekspordiks kõrge hinnaga, kirjutab ettevõtja Kuldar Leis.

    Viimastel nädalatel on taas hoogustunud mitme aasta tagune mõte, et riik tuleb appi uue piimatööstuse loomisel, kus enamusosanikuks oleksid ühistulised piimatootjad. Ühistulisele liikumisele mõeldud 18 miljonist eurost läheks kuni 15 miljonit uue piimatööstuse loomiseks. Selle mõtte kasuks on nii palju sõna võetud, et kõik tundubki üllas olevat, aga mul tekib küll rida küsimusi vaba majanduse võimalikkusest sellise arengu juures. Ja kuidas parempoolne valitsus sellist suunda toetab?
    Toon välja mõned riigi toetatava uue tööstuse rajamise poolt toodud positiivsed väited ja oma kahtlused ja küsimused nende vastuseks:
    Esimene väide: ühistuline vorm on piimatootmises ja -tööstuses õige ettevõtlusvorm.
    Minu küsimus: mis püha lehm see ühistuline ettevõtlusvorm on, et just ainult ühistulisi piimatootjaid toetatakse? Miks aktsiaselts või osaühing kehvem on? Jah, Soomes ja kaugemal Euroopas on piimatootjate ühistud ka tööstuste omanikud, aga see on eelmise sajandi alguse ajalooline pärand. Kas Euroopa uued tööstused on tekkinud ühistuliste piimatootjate baasil? Kahtlen. Ja kui ühistute asemel oleksid aktsiaseltsid, kas need oleks nõrgemad?
    Teine väide: uus tööstus on efektiivne ja aitab kulusid kokku hoida.
    Minu küsimus: meil on juba täna piimatöötlemise võimsust Eestis üle, tööstused töötavad alakoormusega, me toodame palju rohkem piimatooteid, kui Eesti turg vajab. Järelikult peaks kogu lisanduv müük tulema ekspordist ja olema meile kasulik. Kui uue ühistulise tööstusega tekib võimsust vastavalt meedias läbikäinule veel 25–50% juurde, mismoodi on siis võimalik kogu turgu arvestades efektiivsemalt toota? Kõigil jääb ju toorainet vähemaks ja alakoormus süveneb.
    Kolmas väide: kui piimatootjad omavad tööstust, siis saab tootjatele kõrgemat piima hinda maksta.
    Minu vastuväide: ei saa ju, sest müüa saab ikka selle hinnaga, millega maailmaturul ostetakse, ja ühe piimatööstuse juurdetekkimine maailmaturul hinda ei liiguta. Kas uus tööstus suudab palgata imemeestest müügigurud, kes maailmaturuhinnast kõrgemalt müüvad? Miks siis praegused ühistulised piimatööstused oluliselt kõrgemat hinda ei suuda maksta, mis viguriga uus suudaks? Arvestades veel seda, et tegemist oleks ekspordituruga, kuhu me saame müüa võid, pulbrit, juustu ehk siis pigem toorainet.
    Neljas väide: piimatootjad peaksid omama kontrolli kogu ahela üle alates tootmisest kuni müügini.
    Minu vastuväide: kas see ei ole turu moonutamine, kus aastaid töötlemise turul toimunud arengutesse sekkub riik ja loob oma olulise toega ainult ühe ettevõtlusvormi jaoks mõeldud tööstuse? Kas järgmine samm on, et riik tuleb appi metsaühistutele ja loob kõrvale oma Kodumajatehase? Miks just piimatööstus peab olema tootjate kontrolli all ja ühistulises vormis? Võib-olla just sellepärast olemegi piimatootmises hädas, et oleme pimesi ühistuid kui vanamoodsat ettevõtlusvormi turgutanud. Võime nostalgitseda, et esimese Eesti ajal oli ühistegevus paljudes valdkondades prevalveeriv, aga aeg on edasi läinud, meil on tekkinud Taxify, Transferwise, LHV jt vahvad firmad tänapäevasemas ettevõtlusvormis. Nende kreedo on, et turg reguleerib ise tublid tugevateks.
    Ülaltoodust võiks välja lugeda, et olen piimatootjate vastane. Vastupidi. Mõelgem parem, kuidas kiiremini ja paremini piimatootmine kriisist välja tuua niimoodi, et tootjad saaksid tegeleda oma põhikompetentsiga ehk siis tootmisega ja tööstused saaksid efektiivselt müüa kõrgema väärtusega tooteid ja seega ka piima eest rohkem maksta.
    Mida võiks tegelikult teha
    Selleks võiks arendada kahesuunalist tegevust. Esiteks võiks osa sellest 15 miljonist jätkusuutlikele tootjatele toetusena jagada tingimustes, kus meie tootjad on tõesti võrreldes muu Euroopaga vähem toetatud. Kasu oleks kohene ja tootjad tegeleksid oma põhitegevusega edasi.
    Teiseks mõtleme välja tegevused, kuidas meie unikaalsed tooted saaksid turundus- ja müügitõuke maailmaturul. Kui meil teadlased on ME3 ja Tensia bakterid toimima pannud ja tööstused kasulike bakteritega tooteid peamiselt Eestis müüvad, siis vaja oleks riigi kaasabil teha hüpe selliste kõrge lisaväärtusega toodete müügiks maailmaturul. Selleks tuleb riigi poolt koordineeritult rohkem osaleda välismessidel, tutvustades Eestis toodetavaid suurema väärtusega tooteid. Eesti kuvandile mõjuks see hästi ja kõrgem hind toob kasu nii tootjale kui töötlejale. Hind kilo kohta on kordades kõrgem kui ühistuliselt võid ja pulbrit müües.
    Seega, oleme Eestis uhked oma vaba majanduse üle ja ärme hakka odavalt massiliselt turgu moonutama, vaid teeme ikka kõik, et müüa unikaalseid tooteid ekspordiks kõrge hinnaga.
  • Hetkel kuum
Nii nad plärtsatasidki kivi keset börsi
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Investorid lähevad veel varajases faasis tehisintellekti ralliga kaasa
Analüütik Julian Emanuel Evercore ISI-st prognoosib, et S&P 500 indeks tõuseb selle aasta lõpuks 6 000 punktini peamiselt tänu tehisintellekti revolutsioonile, mis on tema hinnangul praegu veel oma varajases faasis, mistõttu investorid ei saa sellest kuidagi mööda vaadata.
Analüütik Julian Emanuel Evercore ISI-st prognoosib, et S&P 500 indeks tõuseb selle aasta lõpuks 6 000 punktini peamiselt tänu tehisintellekti revolutsioonile, mis on tema hinnangul praegu veel oma varajases faasis, mistõttu investorid ei saa sellest kuidagi mööda vaadata.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Konkurentsiameti juht räägib ebapopulaarsete otsuste langetamisest ja inimeste pahameelest
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Kalev kukutas YouTube’i bränditabeli tipust
Nelja-aastase vaheaja järel kerkis Eesti elanike jaoks kõige meeldivamate brändide edetabeli etteotsa Kalev, teatas Kantar Emor.
Nelja-aastase vaheaja järel kerkis Eesti elanike jaoks kõige meeldivamate brändide edetabeli etteotsa Kalev, teatas Kantar Emor.
Raadiohommikus: Hiinast, Saudi Araabiast, vesinikust ja EKREst
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äri ajamisest Hiinas ja Saudi-Araabias, aga ka vesinikuärist ja EKRE pühapäevasel kongressil toimunust.